Tutvustus

Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vaba­tahtliku üld­rahvaliku ja erakonna­välise mittetulundus­ühinguna.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuri­pärandi hoidmine ning rahva ajaloo­mälu säilitamine.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:

  • kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;  
  • kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
  • mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.  

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhat­kond aktiivset liiget.  EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuri­pärandi vaba­tahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.

Liikmemaksud:
Hajaliige 25 € aastas
Üliõpilane/pensionär 10 € aastas
Eluaegne liige 100 € (ühekordne maks)

Algüksus 50 € aastas

Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vaba­ühenduste eetika­koodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks

Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee

Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:

Swedbank 221043388241
IBAN: EE922200221043388241
SWIFT/BIC: HABAEE2X

aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040

ja

SEB 10022002686005
IBAN: EE481010022002686005
SWIFT: EEUHEE2X

aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010

EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:
Europa Nostra www.europanostra.org

Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int

Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org

Leia meid ka Facebookist:
https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts

Lisatud dokumendid:
Eesti Muinsuskaitse Seltsi arengukava 2024-2028
EMS liikme avaldus
EMS põhikiri

Uudised

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub mälestama 1944. aasta märtsipommitamise ohvreid

Möödub 82 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele.

 

Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, 19.15st kuni kella üheni öösel ja varahommikul kella kolmest kuueni kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Hansalinn Tallinn sai rängalt kannatada. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil.  Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast  moodustas see ligi kolmandiku.  Pea 20 000 elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

  1. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Tallinna linnaga 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses.

Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu.

  1. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu.

II maailmasõja lõpp 1945. aastal tõi Eestile ja mitmele teisele riigile kaasa pika ja raske okupatsiooniaja. 82 aastat hiljem ei saa Euroopa lubada ajaloo kordumist.

Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub osa võtma mälestuspäevast 9. märtsil:

Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik.

Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Püha Miikaeli Kooli poistekoor Arno Gabriel Humala juhatamisel, orelil Tiit Kiik. Kõnelevad Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Madis Morel. Teenib EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Helisevad Tallinna kirikute leinakellad.

EMS juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse

Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse liige Mehis Pever pälvis kõrge riikliku tunnustuse – Valgetähe IV klassi teenetemärgi hariduselu edendamise eest Tallinnas.

Palju, palju õnne, Mehis!!!

Mehis Pever. Peeter Hüti foto

Mehis Pever. Peeter Hüti foto

Fotol  on Mehis aastal 2021, mil  Eesti Muinsuskaitse Selts tunnustas Patarei merekindluses toimunud pidulikul tseremoonial Mehist teenetemedaliga pikaajalise hea koostöö eest Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Tallinna Ühisgümnaasiumi vahel ja noortes muinsuskaitsehuvi äratamise eest.