Tutvustus Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna. Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on: kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides; kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine; mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine. Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi. Liikmemaksud:Hajaliige 12 € aastasÜliõpilane/pensionär 6 € aastasElueagne liige 100 € (ühekordne maks) Algüksus 25 € aastas Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada: Swedbank 221043388241IBAN: EE922200221043388241SWIFT/BIC: HABAEE2X aadress: Liivalaia 8, Tallinn 15040 ja SEB 10022002686005IBAN: EE481010022002686005SWIFT: EEUHEE2X aadress: Tornimäe 2, Tallinn 15010 EMS osaleb rahvusvahelistes muinsuskaitsealastes võrgustikes ning ühisprojektides:Europa Nostra www.europanostra.org Euroopa Liidu riikide arheoloogia- ja arhitektuuripärandi poliitikad: European Heritage Network www.european-heritage.coe.int Euroopa Ajalooliste Kalmistute Assotsiatsioon ASCE (Association of Significant Cemeteries in Europe) www.significantcemeteries.org Leia meid ka Facebookist:https://www.facebook.com/eestimuinsuskaitseselts Lisatud dokumendid:EMS liikme avaldusEMS põhikiri
Uudised Kes on meile teinud karuteene?20. märts 2024Eesti Muinsuskaitse Selts kutsub esitama kandidaate Karuteene medalile. Karuteene medali asutas Eesti Muinsuskaitse Selts 1997. aastal tõstmaks esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustava avalikkuse arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ning institutsioonidele. Karuteene medaliga juhime tähelepanu juba tekkinud kahjule, proovime vältida kavandatavat kultuuripärandi rikkumist ja tuletada otsustajatele meelde, et lühiajaline võimalik kasu ei kaalu üles rahva ja riigi jaoks oluliste ajalooliste väärtuste hülgamist. Kui tead kedagi, kes omakasust või rumalusest on lasknud lõhkuda meie ühiseid kultuuriväärtusi, on oma ametiseisu ära kasutades muul moel meie pärandit kahjustanud või muinsuskaitseliikumist taksitanud, palun anna sellest teada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele. Kirjalik argumenteeritud taotlus Karuteene medali määramiseks palume esitada Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatusele 31. märtsiks aadressil info@muinsuskaitse.ee. Eesti Muinsuskaitse Selts teeb Karuteene medali pälvinu nime ja tema karuteene teatavaks iga-aastase muinsuskaitsekuu avamisel 18. aprillil. Muinsuskaitse on meie tuleviku kaitse! Kutsume märtsipommitamise mälestuspäevale!7. märts 2024Möödub 80 aastat Nõukogude Liidu lennuväe rünnakutest Eesti linnadele. 1944 – 2024 Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lenduri heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi. Möödub 80 aastat Tallinna ja teiste Eesti linnade pommitamisest Nõukogude Liidu poolt Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas vene lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõja iseseisva Ukraina vastu. 9. märtsi mälestuspäeva kava: Kell 12 mälestusteenistus ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul. Hingepalve peab Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Kell 17 avatkse Harju tänava ja Vabaduse väljaku ristumiskohal installatioon, mis kujutab Harju tänava algust enne pommitamist. Kõneleb Tallinna linnamuusuemi teadur Toomas Abiline, kesklinna vanema asetäitja Nikita Grozonov, esineb tropmetist Neeme Ots. Kell 18 – 19 mälestuskontsert Niguliste muuseumis. Esineb Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor, Tiit Kiik orelil. Kõnelevad Tallinna Linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Teenib peapiiskop Urmas Viilma. Kell 19.15 süütame küünlad Harju tänaval. Löövad Tallinna kirikute leinakellad. Kell 20 Kaarli kirikus Benjamin Britteni suurejooneline “Sõjareekviem”. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Britteni „Sõjareekviem“ on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik. Kontserdi korraldajad Tallinna linn ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Kontsert kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital. Piletid Piletilevist ja Piletikeskusest Eesti Muinsuskaitse Selts, Tallinna linn, Eesti Mälu Instituut Meediakajastusi: https://epl.delfi.ee/artikkel/120273056/muinsuskaitsjad-9-martsi-kabaree-publik-voiks-pommitamise-ohvreid-malestada-vahemalt-leinaseisakuga https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120274454/martsikuu-arev-oo-kas-soomlaste-hulljulge-runnak-noukogude-lennuvaljadele-paastis-tallinna-hullemast https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/Pillak_M2rtsi_suurpommitamisest_TUNA2014_3.pdf 80 AASTAT NÕUKOGUDE LIIDU LENNUVÄE BARBAARSUSEST EESTI LINNADELE – Külauudised (kylauudis.ee) https://www.facebook.com/kylauudised/posts/pfbid0cCZpT3bEQHcS5GXHPnmxcn98NL6RFTXMhfLdKMNhNbFZwAUDvCCBx8chTh3G9oWcl