Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 12.detsembril 1987 vabatahtliku üldrahvaliku ja erakonnavälise mittetulundusühinguna.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi eesmärk on meie kultuuripärandi hoidmine ning rahva ajaloomälu säilitamine.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi põhiülesanded on:
kultuuripärandi väärtustamine kõigis rahvakihtides;
kõigi muinsuskaitsest huvitatute kaasamine;
mälestiste abil rahvas kodu- ja kodanikutunde süvendamine.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi kuulub tuhatkond aktiivset liiget. EMS ühendab rohkem kui 50 ajaloo- ja kultuuripärandi vabatahtliku uurimise ning kaitsmisega tegelevat seltsi, klubi või ühendust üle kogu riigi.
Liikmemaksud: Hajaliige 25 € aastas Üliõpilane/pensionär 10 € aastas Eluaegne liige 100 € (ühekordne maks)
Algüksus 50 € aastas
Eesti Muinsuskaitse Selts järgib oma tegevuses vabaühenduste eetikakoodeksit www.ngo.ee/eetikakoodeks
Eesti Muinsuskaitse Seltsi kontaktid: Pikk 46 10133 TallinnTel 6412 522 e-post: info@muinsuskaitse.ee
Vabatahtlikku muinsuskaitseliikumist saab toetada:
Kutsume aiaomanikke ja külastajaid Euroopa avatud aedade festivalile 6., 7. ja 8. juunil!
Euroopa avtud aiad 2025
Üle-euroopaline aiafestival juhib tähelepanu aiaomanike tööle, nende muredele ja rõõmudele ning muinsuskaitsjate püüdlustele meie „rohelist pärandit“ asjatundlikult hooldada, restaureerida, vanu aedu taastada. Juuni esimesel nädalavahetusel on 20 Euroopa riigis avatud üle 3000 aia ja pargi.
Kes saavad osaleda?
Osa võtma on kutsutud nii ajaloolised kui kaasaegsed, avalikud ja eraaiad, linna- ja taluaiad, puuvilja- ja iluaiad, ühiselt rajatud kogukonna- ja kooliaiad, mõisapargid ja kirikuaiad. Aiaomanikud saavad jagada oma kogemusi ja tutvustada külastajatele aedu ja parke, mis on rajatud hoolsa töö ja kannatlikkusega, pidades au sees esivanemate tarkust ning ise aiapidamise oskusi edasi arendades.
Euroopa avatud aiad 2025 teemaks on Kiviaiad ja kivid aias.
Vaevalt leidub aeda, kus poleks kasutatud kive – kas praktilisel eesmärgil või ilu pärast. Õigesti asetatud kivid aitavad ära juhtida liigset vett, või vastupidi, säilitada mullas niiskust. Kiviaiad on Eesti maastikul silmapaistvad ja tuttavad. Kivide teema sobib suurepäraselt ka kirikuaedade ja ajalooliste kalmistute tutvustamiseks.
Kuidas osaleda?
Registreerige oma aed täites lühikese ankeedi, mille leiate Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehelt. Lisage aiast foto.
Millised aiad Eestis külastajaid ootavad?
Nimekirja Eestis avatud aeadest ja rohkem teavet leiab Eesti Muinsuskaitse Seltsi kodulehel www.muinsuskaitse.ee
6. mai pärastlõunal on huvilistel võimalik osaleda ekskursioonidel Rüütelkonna hoones. Osalemiseks tuleb ennast registreerida. Ringkäigul näeb hoone esinduslikke saale; saab kuulda, kuidas maja riigiesinduslikul eesmärgil kasutatakse ning loomulikult saab tutvuda Eesti kultuuri- ja haldamislugu jutustava ekspositsiooniga.
„Rüütelkonna hoone linnarahvale avamine muinsuskaitse kuu raames on sümboolne,“ ütles riigisekretär Keit Kasemets. „Muinsuskaitse liikumisest algas Eesti riigi iseseisvuse taastamine. Nüüd avame ligi 12 aastat remondis olnud hoone, et soovijad saaksid taaskord pilgu heita põneva ajalooga ligi kolme sajandi vanusesse hoonesse,“ selgitas Kasemets.
Kokku toimub kolm ekskursiooni. Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb ekskursioonidele eelnevalt registreeruda, täites veebivormi:
Ekskursioonile tulles palume kaasa võtta isikut tõendav dokument (ID-kaart, pass või juhiluba) ning hoonesse pääsemiseks tuleb läbida turvakontroll. Rüütelkonna hoonesse toimub sisenemine Kohtu tänav 1 pääslast.
Toompea suure linnuse territooriumile kerkis barokne linnapalee – Üxküllide maja – hiljemalt 1690. aastal. Peagi müüdi maja edasi Eestimaa Rüütelkonnale, kes lisas XIX sajandi keskpaigas Kiriku platsi äärde palazzo-stiilis hoonetiiva. Alates 1920. aastast kasutas hoonet Eesti välisministeerium, seejärel tänane Rahvusraamatukogu ning ajavahemikul 1993-2005 sai hoones nautida Eesti Kunstimuuseumi näituseid. Aastal 2014 otsustas valitsus hoone taastada Eesti esindushooneks, restaureerimine lõppes 2024. aasta novembris. Rüütelkonna hoonet kasutatakse ennekõike riigi esindusürituste läbiviimiseks, aga ka laiemalt meie kultuuri ja põhiseaduslike väärtuste edenamiseks.
